KEHTNA MÕISA osaühing (Pargi 6 Kehtna 79001 Rapla maakond) asub Tallinn-Viljandi maantee ääres 65 km kaugusel Tallinnast ja 10 km kaugusel Raplast.

Kehtna Mõisa OÜ asutamisleping sõlmiti 13.märtsil 1996.a.
Kehtna Mõisa OÜ kanti äriregistrisse 22.mail 1996.a registrikood 10024409.

Kehtna Mõisa OÜ põhitegevusalad on: piimaveisekasvatus, munakanakasvatus, taimekasvatus, lihatoodete valmistamine ja müük.
Haritavat maad on osaühingul koos renditud maadega kokku 1 800 ha.
Osaühingus töötab 48 põhikohaga töötajat. Hooajatööde ajal kasutame lisatööjõudu.

Kehtna Mõisa OÜ veisefarmis 750 lüpsilehma. Kavas on suurendada lehmade arvu 1 200 lehmani.  2006.a valmis Ülejõe Farm 500-le lüpsvale lehmale, 2018.a. valmis laut 500 lüpsvale lehmale, 2020.a. valmis vasikalaut 240 vasikale. Ehitatud on keskonnanõuetele vastavad betoonist vedelsõnnikuhoidlad 28 000 m3, betoonist silohoidlad. Alates 1997. aastast lüpstakse lehmi europaralleel-lüpsiplatsil. Kaasaegne tehnoloogia koos jahutusseadmetega võimaldab toota kvaliteetset piima.
Aastane väljalüps 11 400 kg lehma kohta. Aastane piima müük 8 600 tonni.

Kanalas on 7 000 kana. Munatoodang on 1.8 miljonit muna aastas. Mune klassifitseeritakse suuruse järgi. Kanamunade säilitamiseks on euronõuetele vastavad laoruumid. Kanamune on võimalik osta Coop, Selver, Prisma poodidest ning Kehtna Mõisa OÜ  e–poest, vt. kanakasvatus.

OÜ Kehtna Lihatööstus on renoveeritud 2003, 2009 ja 2013. aastatel ning omab tunnustust alates 03.10.2003.a. Lihatööstuses valmistatakse suitsuliha, suitsuvorste, keeduvorste, sardelle, sinke. Lihatööstuses on võimalik teenustööna lasta valmistada lihatooteid, k.a ulukilihast ja mahelihast. Lihatooteid on võimalik tellida lihatööstusest – vt lihatööstus.

Toitumise automaatse hindamise ja biosensorite piimakarja haldamise kohta vaata siit!

Kehtna Mõisa OÜ asutas tütarettevõtte OÜ Kehtna Lihatööstus (registrikood 11248594, tegutseb alates 01.07.2006.a)

Kehtna Mõisa OÜ on jätkusuutlik ja keskkonda hoidev ettevõtmine.
Oleme kohalik Eestimaine väikeettevõte. Ettevõte kuulub 100% kohalikele inimestele ja tegutseb aastast 1996. Optimaalse suurusega tootmise kontsentreerumine võimaldab söötade varumise ja põldude sõnnikuga väetamise kuni 7 km kaugusel – minimeerib transpordi süsiniku jalajälge. Koresöödad, maisisilo, teravilja kasvatame oma põldudel. Meie põldudelt kasvatatud rapsiseemned töödeldakse õliks ja rapsikoogiks 75 km kaugusel Imavere rapsikoogi tehases Farm In Production. Tehase omanikud on põllumehed, kelle hulka kuulub Kehtna Mõisa OÜ. Rapsikook on mahukas valgusööt piimakarjale, mille kohalik kaasaegne tootmine on väikese keskkonnakoormusega ning jätab lisandväärtuse Eestisse. Veisefarmides tekkiva vedelsõnnikuga väetame suure osa meie põldudest, vähendades mineraalväetiste kasutamise vajadust. Sõnnikuga väetatud põldude muldade huumusesisaldus tõuseb, hoides mullastiku head kvaliteeti. Sõnnikuga väetamine aitab hoida mulla süsiniku tasakaalu (Taastav põllumajandus ja süsiniku sidumine. Moyer jt, 2020).
Täidame aastaid keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid: hoiame liigirikkaid maastikuelemente ja putukaribasid põldude servas, ei väeta kraavide ja jõgede läheduses, kasutame mõistlikus lubatud kogustes väetisi ja taimekaitsevahendeid, täidame põlluraamatut, kasutame viljavaheldust. Püsirohumaade osatähtsus meie põllumajandusmaast on 30%. Püsirohumaade säilitamine aitab hoida ja suurendada nii mulla süsinikuvaru kui ka elurikkust, näiteks tolmeldajate arvukust ning vähendab toitainete leostumist pinna- ja põhjavette. (Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2022).
Turvasmuldade harimisel täidame turvasmuldade toetuse nõudeid, hoides turvasmuldi keskkonnasõbralikus seisukorras.
Meie farmis kasutatakse säästlikku ja parimat võimalikku kaasaegset tehnoloogiat. Kasutame säästlikult elektrienergiat. LED valgustid, akudega söödarobotid, inverter-vaakumpumbad, piima soojuse taaskasutamine tehnoloogilise vee soojendamiseks.
Teostame liigiti jäätmete sorteerimist ja kogumist. Planeerime päikeseenergia tootmist ja akumuleerimist.
Täidame loomade heaolu nõudeid: kvaliteetne sööt, värske õhk, mugav puhkeala, pidev jälgimine, kaasaegsed lüpsiseadmed. Munakanad elavad vabalt kanala põrandal ja puhkavad õrrel. Meil on kaasaegsed loomakasvatuse hooned, silohoidlad ja sõnnikuhoidlad, mis vastavad rangetele keskkonnanõuetele ja vähendavad reostuse riski. Käitises kasutatakse seadmete puhastamiseks detergente, mis avaldavad keskkonnale minimaalset mõju, mis sisaldavad vähe või üldse mitte aktiivset kloori.
Praktiseerime head ja keskkonda säästvat töökultuuri. Töötajate töötingimused on kaasaegsed, tagame töö ja puhkeaja tasakaalu. Töötajad on kaasatud ja informeeritud. Korraldame töötajatele ühisüritusi, mis on osa heast töökultuurist ja suurendab ühtse meeskonna vaimu. Toetame töötajate sportimise võimalust kohalikus ujulas. Hooajatöödel võimaldame töötajate sooja söögiga toitlustamist ja mõistlikke töö vaheaegasid.
Kohaliku kogukonnaga hoiame üksteist austavaid suhteid. Hooajatöödel kaasnevat häiringut proovime võimalikult vähe tekitada.
Panustame kohalikku kogukonda. Oleme aidanud remontida kohalikku Käbiküla kiriku hoonet, võimaldanud elamu kanalisatsiooni valgala servituuti, võimaldanud küla kergliiklustee loogilist asukohta läbi meie territooriumi, ehitanud Ülejõe farmi müra – ja haisutõkke valli. Toetame kohalikku noorte sporti, kunstiharidust ja kogukonna üritusi.

MAK meetme 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ raames finantseeritud projekt „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“ (viitenumber 616218790070).

Lühiinfo läbiviidud projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta leiab siit!

Projekti lõpparuande leiab siit: https://maainfo.ee/public/files/2022_Toitumus_Kehtna.pdf